Reisime

Terekest jälle üle saja aasta.

Meil on kõvasti põhjust postitada, sest elu siin on võrreldes tavapärasega eriti huvitavaks läinud. Nimelt oleme praegu eemal oma mitte nii väga armsast kodulinnast, Karrathast. Võtsime töölt 8 päeva vabaks, et Perthi sõita, sealt endale auto osta ja nädalakese jooksul tagasi sõita ning elu nautida. Pärast kahte ja poolt imelist päeva Perthis oleme nüüd jälle teel Karratha poole. Õnneks plaanime sinna kohale jõuda alles järgmiseks teisipäevaks. Teepeal on palju imeilusaid kohti, mida külastada. Seniks kuni Lauri meid kohale sõidutab, on minul võimalus meie reisielamusi jagada J.

Esmaspäev, 19.märts:

Hommikul viis Taverni courtesy bus meid lennujaama, kust juba kolmveerand tunni pärast väljus meie lend Perthi. Pärast lühikest kahetunnist lendamist tuldi meile kohe lennujaama vastu autot näitama, nii nagu varem kokku lepitud. Autoks 2001. aasta Ford Fermont, mis väljast paistab viisakas ning omab ka kõike, mis vaja Austraalia pikkade vahemaade läbimiseks – AC, püsikiirushoidja jne. Selle 4l mootor võtab küll palju kütust, kuid see-eest saab teistest autodest probleemivabalt mööda sõita. Lisaks on autol ka pikemat sorti universaalkere, tänu millele saame tagumised istmed alla lasta ja väga edukalt autos sees magada. Pärast lühikest tutvustust ja proovisõitu autoomaniku koju täitsime vajalikud paberid, maksime kokkulepitud rahasumma ning olimegi taas autoomanikud. Masin on siiamaani olnud igati vinks-vonks ja sellega on eriti mugav sõita, kruiisib nagu laev või vana hea võtmetesööja audi a8.

Auto käes, tegime kiire tiiru shoppingcentre’s ning võtsime suuna kesklinna poole. Jalutasime mööda jalakäijate šopingtänavat ja käisime maailma suurimas linnasiseses pargis, Kings Parkis (pilt Kings Parki vaatest linnale).

Õhtuks sättisime end Ryani, meie supervisori Perthi koju, kus teda ennast küll kohal ei olnud, kuid mehe juures peatuv ema ja tema kolm koera meid sõbralikult vastu võtsid.

Esmaspäevase päeva teine tippsaavutus oli aga peegelkaamera ost. Nüüd on meil vahva pildimasin, Canon EOS 550D, mis loodetavasti motiveerib kõvasti pilte klõpsutama. Teha me sellega küll suurt midagi veel ei oska, aga kunagi ehk...

Teisipäev, 20. märts:

Järgmise päeva hommikul sõitsime Fremantle’i linnaossa. See on üks imearmas koht, mis on midagi kombineeritut suvisest Pärnust, Kuressaarest ja Tallinna vanalinnast. Seal külastasime kunagist vanglat, kus meile näidati ja räägiti kõigest üleüldisest ning jutustati ka halenaljakaid ja vapustavaid vangide põgenemislugusid. Väga nauditav oli vahelduseks midagi harivat näha ja kuulda.

Pärast vanglaskäiku kohtusime mehega, kelle kaudu Karratha Tavernis tööd saime. Lõunatasime Itaalia restoranis ning veetsime mõnusad 2 tundi juttu ajades. Pärast seda tegime veel tiiru mere äärde ning sõitsime jällegi juba külastatud Kings parki, et natuke piipu teha ja näha ka õhtust vaadet tuledesäras linnale.

Kolmapäev, 21. märts:

Viimane päev Perthis. Hommikut alustasime Aqua akvaariumi külastamisega. Seal vaatasime üle kõik Lõuna Austraalia rannikut asustavad mereelukad ja mõnda neist saime elusal kujul oma kätegagi puudutada (pilt). Viimase asjana Perthis käisime veel Scarborough rannas (pilt), kus tegime vaid paar kiiret pilti, kuna kiirustasime juba teele asumisega, et enne päikeseloojangut Pinnacles’ desertisse jõuda (pilt). See tundub nagu maailmaime, kuidas saavad ühes kohas lihtsalt tuhanded ja tuhanded püstised 1-3 meetrised kivijurakad maa seest välja ulatuda. Vaadates pilti, siis veendute isegi, et see on üsna imeline. Pärast kivikujukõrbe suundusime selle lähedal olevasse väikelinna, kus seadsime end sisse karavanipargis. Nüüd juba pikuteme auto tagaosas ja plaanime homset päeva. Seniks, ilusat päeva. Homme on uus päev, uued seiklused ja ehk ka uus blogipostitus?!

Oeh, internet jumpsib ja arvuti aku on kohe kutu. Lauri kustus ka pärast väikest blogi täiendamist täitsa ära, põõnab juba. Pean selle postituse ilma piltideta üles panema. Homme hommikul vara paneme pildid tagantjärele :)