Heihopsti, kallid kodused!

Meil siin teile üht-teist rõõmustavat öelda. Kui eelmist postitust kirjutades olin veel mina meist kahest ainus töölkäija, siis nüüdseks oleme mõlemad korralikud tööinimesed. Esmaspäeval saime kõne Airlie Beach Appartments’ist, mis on kuskil 16appartmendiline perekonnaettevõte. Nüüdsest käime iga hommik seal housekeepingut tegemas – koristame käsikäes kortereid, millest inimesed välja kolivad. Nii mõned tunnid päevas. Eile ja täna tegime näiteks mõlemad päevad neli tundi. Koristamine võtab päeva lõpuks küll täitsa läbi, aga järgmiseks hommikuks on jälle meelest läinud ja võib rõõmsa meelega kohale jalutada. Ma vist ei olegi Teile veel kirjutanud, et koht, kus me siin pesitseme, asub Airlie Beachi vähem kui kilomeetripikkusest peatänavast 30minutilise jalutuskäigu kaugusel. Airlie on üldse üks imepisike pikliku kujuga linnake, kus kohalikke elanikke on vaid 3000 ringis. Melu on siin sellegi poolest kõva – rahvast liigub linnas pidevalt ja pidu käib iga päev juba kella viiest alates. Suurema osa siin viibivatest inimestest moodustavad resortides peatuvad ja jahtidel loksuvad turistid ja meiesugused noored maailmarändurid. Põhimõtteliselt Airlie Beach ise ongi seesama vähem kui kilomeetripikkune peatänav, mille ühel pool servas on ookean ja teisel pool kõrguvad mäed. Ühel pool otsas elame meie ja teisel pool otsas, Cannonvale’is asuvad suuremad toidupoed, pangad jms oluline.

Töö Airlie Beach Appartmentsides ei ole aga veel üldse kõik. Lauri käib esmaspäevast alates veel ühes Tai restoranis delivery driver’iks – põhitööna sõidutab Ford Fiestaga :D inimestele toitu koju ja kui tellimusi napib, aitab pisut ka restoranis kliente teenindada. Nii kolm-neli tundi igal õhtul. Ja mina sokutasin ennast lisaks Fish D’Vine’le ka ühte India restorani teenindajaks. See nädal olen E-R esimeses ja L,P teises kohas. Kuidas edaspidi olema hakkab, eks siis näis. Ühesõnaga praegu meil kõik päevad käed-jalad tööd täis. Eesmärk on esialgu mingigi rahatagavara endale teenida, et mitte kulutada rohkem kui sisse tuleb. Eks seda veel näeb, kui kaua nii jaksab.

Sissetulekute-väljaminekute kohta nii palju, et hinnad on siin küll kõrged, kuid palgad veelgi kõrgemad. Toiduained on enamasti kuskil poole kallimad kui meil kodus või isegi pisut enam. Siin aitavad meid aga igasugu poodide oma märgi tooted – nii nagu ka Eestis on viimasel ajal Rimile tekkinud omanimelised kaubad ja Konsumile Säästu tooted jne. Mõned üksikud asjad on muidugi ka neli või viis korda kallimad, samas harva võib midagi leida ka sama hinnaga, millega kodus harjunud oleme. Väljas söömine on koduga võrreldes muidugi kallis. Kiirsöögikohad nagu McDonald’s ja Subway mitte nii väga, aga kohvikusse või restorani sööma ei kipu. Söökide hinnad algavad enamasti kuskil 20 AUDist (~ 15€). Fish and Chipse (kohalik rahvustoit vist :D) saab muidugi veidi odavamalt. Ja ma ei räägi üldse mingitest korralikest restoranidest. Täitsa tavalised söögikohad nagu meie Vapiano või siis Laterna baar.

Samas palgad on samuti tunduvalt kõrgemad, kuigi Airlie Beachis on need suure tööjõu hulga tõttu ülejäänud Austraaliaga võrreldes suhteliselt madalamad. Sellegi poolest on teenindajate palgad siin ligi neljakordsed ja kui me kiiremini koristama õpiks, teeniksime ka tube koristades üle 15€ tunnis. Sellise töökoormusega, nagu praegu, kulutame ilmselt ära maksimaalselt kolmandiku rahast, mis me teenime. Vot kus tublid lapsed alles J